"kaelahammustusega" - 1 õppematerjal

FENNEKREBANE

Ka fennekite sõbralikkust seostatakse nende näärmete puudumisega. Toitumine Fennek peab jahti üksinda, küttides kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt putukaid kahepaikseid, roomajaid (sisalikke ja madusid), linde ja nende mune ning väikeimetajaid, võimaluse korral ka kalu. Samuti sööb ta võimaluse korral marju ja puuvilju (datleid) ega põlga ära ka surnud looma jäänuseid. Hädakorral kaevab ta saaklooma liiva seest välja. Fennek haarab saagi kaelahammustusega ning viib selle urgu ja alles siis hakkab sööma, sest tal on endal oht langeda suuremate kiskjate, näiteks kõrbeilvese saagiks. Võimaluse korral varuvad nad urgu toidutagavarasid. Fennek joob vett, kui seda on saadaval, kuid suudab pikka aega läbi saada toidust saadava veega, sest teda nähakse tihti veekogudest kaugel. Temperatuuri reguleerimiseks on tal soojust kiirgavad kõrvad ja koon.