Viljandimaa rahvariided
3
Külgedel allääres oli lõhik (lõhandik, raius) ja selle kohale õmmeldi piklik punane
kaleviriba e lõhandikulapp.
Kampsun. Viljandi kihelkonna põhjapoolsetes valdades kanti potisinist läbivillast
seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta
ulatuvad pikkade käistega pihakatted olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud
ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav.
Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele.
Kasukas. Viljandi kasukas tehti pargitud lambanahast, puusadega ja kaunistati
liignahkadega õmblustel ning äärtel. Käigu- või pidukasukas oli sõidukasukast veidi
lühem, enamasti üht mõõtu pikk-kuuega. Naistel jäi seeliku äär kasuka alt tavaliselt
paistma, seelik pidigi näha olema.
Sukad. Viljandi naised kandsid 19
annaabi.ee 
