Vaeslaps ja talutütar (Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb) Vaeslaps omaette:Mis jant see nüüd siis lahti on, kilin ja kolin nagu mitu saksa tõlda oleks
Sa arvasid mind pimedaks, aga ma pidasin sind ütepuhku silmas, uurisin iga mõet su otsaesisel, lugesin su huulte tummas liikumises. Kust oleksid sa julguse võnud jumala ja koguduse silma ees oma isa tahtmise vastu tõkuda, kõge püama seaduse vastu eksida, kui sul patune armastus süames ei põeks? Kust võsid sina, kerge-meelne ilmalaps, imeliku meelekindluse, isast, omasuguste seltsist, kogu maailma lustist lahkuda, ennast kloostri mü uride vahele matta lasta, igavat elu ilma kaebuseta kannatada, üsiolemisest ja vaikusest koguni rõ omu leida? Eks ma nänud, kuidas su suu kirikus palvetamise ajal sagedasti lukku jä, su silm segaselt kuhugi vahtis, kus midagi näa ei olnud? Mitte su õnistegija, mitte jumalaema kõge kuju ega püad inglid ei seisnud siis su silma ees, vaid --hirmus mõelda! --üs lihalik inimene, üs meesterahvas!» Abtiss raputas end, nagu oleks «hirmus mõe» kehalikult temast kinni haaranud, ja lõ risti ette. Agnes ei lausunud sõagi. 399
annaabi.ee 
