"kaeblikkuse" - 1 õppematerjal

Hernhuutluse mõjud Eesti kiriku-ja kultuuriloole

37 Vennastekoguduste laulud Vennastekogude palvemajades lauldi palju. Vennastekoguduste üheks omapäraseks liturgilise kogunemise vormiks oli laulutund (Singsunde), kus lauldi iseloomulikult koos erinevate pillidega.38 Kirikukoraaliga võrreldes olid hernhuutlaste koguduselaul lihtsam, tempolt liikuvam, mazoor-minoorse rahvaliku ilmaliku laulu laadi, vahel peaaegu et tantsuline. Lisaks sellele paistsid vennastekoguduste laulud teiste kirikulaulude taustal silma ülima tundelisuse ja kaeblikkuse poolest. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpus jõuti mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni, nii võib öelda, et hernhuutlased toovad koorilaulu usuellu. Sajandi teisel poolel hakkasid hernhuutlased oma laulu saateks kasutama ka pille, näiteks kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit.39 Samuti võib neid seostada oreli kasutusele võtmisega kirikutes. 35 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 244.