Toonekured
Neid jätkub siis taeva alla
suurtesse parvedesse kui ranna madalatele ja põldudele keha kinnitama. Ega nendele väga
lähedale ei pääse. Ka üksikust inimesest hoiavad nad eemale, ikka oma sajakonna meetri
kaugusele. Toituva kureparve hulgas on alati paar valvurit, kes häälitsusega lähenevast ohust
märku annavad. Kui aga inimene väga visalt lindudele läheneda püüab, tõusevad nad lõpuks
terve parvega õhku. Taevaalune kaigub siis nende kaeblikest hõigetest. Mõne ajapärast
maanduvad nad mõnele teisele põllule tükk maad eemal. Nii on nad meie kaaslasteks
nädalaid.
Siis aga ühel päeval ei hooli nad enam Eestimaast ja järjest rohkem rivistub neid taeva alla
kolmnurkadesse, kõigil üks suund- kevadel põhja, sügisel lõuna poole. Kõik need kureparved
ongi läbirändajad. Nende päris kodu on kusagil põhja pool. Meil nad teevad ainult
vahepeatusi, et puhata ja jõudu koguda