vaatama, mis juhtus. Leni oli meelega ühe taldriku vastu seina puru visanud, et K.-d enda juurde meelitada. Nad veetsid koos mitu tundi. Leni lubas K.-d kohtuasjas aidata. Kui k. välja astus kurjustas vihmas seisev läbimärg onu temaga. Seitsmes peatükk Advokaat. Vabrikant. Maalikunstnik K. oli segaduses. Talle tundus, et avokaat ei suuda tema heaks kuigi palju ära teha. Avokaat rääkis talle kohtus valitsevast olukorrast, salatsemisest, advokaatide põlgamisest ja kuidas oleks mõistlik kaebealusel käituda. Jutuajamise ajal tõi Leni advokaadile teed, sest see andisvõimaluse K-ga kohtumiseks. Samal ajal kui advokaat teed jõi sai K. Leni käest kinni hoida. K. hakkas huldi võimetes kahtlema ning plaanis end ise kohtus kaitsta. Esmalt pidi ta kirjutama avalduse. Tööl ei suutnud ta kurnatuse tõttu klientegi korralikult vastu võtta. Vabrikant teadis K. protsessist ning soovitas tal maalikunstnik Titorelliga ühendust võtta. K. läkski kunsniku juurde
vaatama, mis juhtus. Leni oli meelega ühe taldriku vastu seina puru visanud, et K.-d enda juurde meelitada. Nad veetsid koos mitu tundi. Leni lubas K.-d kohtuasjas aidata. Kui k. välja astus kurjustas vihmas seisev läbimärg onu temaga. Seitsmes peatükk Advokaat. Vabrikant. Maalikunstnik K. oli segaduses. Talle tundus, et avokaat ei suuda tema heaks kuigi palju ära teha. Avokaat rääkis talle kohtus valitsevast olukorrast, salatsemisest, advokaatide põlgamisest ja kuidas oleks mõistlik kaebealusel käituda. Jutuajamise ajal tõi Leni advokaadile teed, sest see andisvõimaluse K-ga kohtumiseks. Samal ajal kui advokaat teed jõi sai K. Leni käest kinni hoida. K. hakkas huldi võimetes kahtlema ning plaanis end ise kohtus kaitsta. Esmalt pidi ta kirjutama avalduse. Tööl ei suutnud ta kurnatuse tõttu klientegi korralikult vastu võtta. Vabrikant teadis K. protsessist ning soovitas tal maalikunstnik Titorelliga ühendust võtta. K. läkski kunsniku juurde
loomist) pidada diskrimineerimiseks keele tõttu? Lugemist • Cameron 1995 räägib keelekorraldusest kui asendustegevu- sest, millel endal otsest eesmärki ei ole. • Shohamy 2006 teeb vahet ametliku keelepoliitika ja avalikus keelekasutuses väljenduva tegeliku keelepoliitika vahel (nt mis keeles on tänavasildid, millised on keeleeksamite nõuded või millise kvaliteediga tõlget on muukeelsel kaebealusel kohtus võimalik saada) ning peab viimast esimesest mõ- jusamakski. Keelekorralduse peamiseks eesmärgiks peab ta inimeste rühmakuuluvuse määratlemist ja ühiskonnas valitsevate rühmade võimu kindlustamist. Keelekorralduse mõju uurimisel keskendub ta demokraatlikele väärtustele ja isikuvabadustele, jättes täiesti kõrvale võimaliku mõju suhtluse edukusele.
annaabi.ee 
