Rahvuslik liikumine Eestis
Rahvuslik liikumine
Ärkamisaeg
Venestus
Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile
Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid
kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. Külastas eeskätt
Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja
lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid
kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas
kohalik kuberner, EM kuberner S.Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus
EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks:
Kultuurilised 1)vene keel asjaajamiskeeleks, dokumentide eest hoolitseja vallakirjutaja lasti
90% ulatuses lahti, kuna nad ei osanud vene keelt, mõnikord võisid asendajateks olla ka
sisserännanud, kes kohapealseid olusid ei tundnud