Sõnamõrvar
Tõepoolest hakkas paari minuti pärast udust paistma õrna valguskuma. Veel lähemale
jõudes paistis ka silma must kogu. See oligi Ididsikine koobas. Ma hakkasin järjest
rohkem kartma, et ma teen end Ididsikine ees lolliks ja ta lihtsalt laseb mu elu käest. Ma
ei uskunud kuni viimase hetkeni Ididsikine võimetesse. Me jõudsime koopa juurde just
siis, kui päike hakkas vajuma selle kaljunuki taha. Läbi paksu udu kumas päikese
punakas valgus, kui me hanereas koopasuhu kadusime. Koopa suu oli suur ja pime, aga
koopa lõpust paistis suur "tuba", mis oli tõrvikutega valgustatud. Väsimus tükkis
hirmsasti peale. Me läksime "tuppa", kus istus vana kurb ja väsinud välimusega naine.
See oligi Ididsikine! Ma võpatasin, kui ta pilk peatus minul ja ta vaatas mind igatpidi
mõõtes. Ta ilme oli kuri ja isegi vastik. Me läksime lähemale ja Ididsikine ütles: "Te
võtke istet! Kas te oletegi need reisijad, kes ei püsi omal maal ja omadel aladel, trügivad
annaabi.ee 
