Eesti murded I konspekt
Morfoloogilised erijooned
de-sisseütlev, nt küläde ‘külla’;
ne- ja us-sõnade sissetlevas i, nt pahandusi ‘pahuksisse’, tõisi ‘ teise’;
de-lõpulised viisiadverbid, nt ennembide ‘varem’, julgede ‘julgesti’;
TA i-mitmus, nt tähtiga ‘tähtedega’;
nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, nt (oleme) löüdnüme ‘oleme leidnud’, (os) saanuti ‘oleksite saanud’, (olevat)
kadunuva ‘nad olevat kadunud’;
eitavas kõnes samuti pöördelõpud, nt es tuleva ‘nad ei tulnud’, ei saami ‘ me ei saa’;
demonstratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii ‘see’ ja nii – nee ‘need’ ning tuu ‘too’ ja nuu ‘nood’;
Tartu murdeala sisemine liigendus
Keeleline keskus ajalooliselt Otepää, hiljem Nõo.
Neli murrakurühma, mille kujunemisele on avaldanud mõju läbikäimine erimurdeliste naaberaladega.
annaabi.ee 
