EESTI KESKAEG
Inimesed tegid palverännakuid hiliskeskajal pigem väga
harva suurtesse keskustesse, pigem kuhugi lähemale. Massiliselt võeti ette kuskile lokaalsesse palverännaku paika,
mille eest loodeti saada indulgents - nt 40 päeva indulgents, millega lähendati puhastustules viibimise aega 40 päeva.
Paikadeks Vana-Pärnu, Vastseliina...Kui tervise pärast ei saanud keegi palverännakule minna, siis palgati keegi teise
eest, tavaliselt keegi vaene. Nt testamentidesse pandi kirja, et kadunukse jaoks tehtaks palverännak. Liivimaa
peamised sihtpunktid olid põhjapoolses Euroopas. Hiliskeskaja usuline praktika eeldas, et inimesed muretsesid oma
hingesaatuse pärast pidevalt ja tegid selle jaoks midagi. Et seda üldiseks aanud vagadustunnet nim usuelu allakäiguks
ei ole kahtlemata õige.
annaabi.ee 
