mumifitseerimine). Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja toimetamisega. Kui muumia sai valmis, asetati ta sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Tuntumad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hauakambrites olid maagilise tähendusega tekstid, mis puudutasid vaarao surmajärgset saatust. Kreeklased mõistsid surma kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges maa-aluses Hadese riigis. Kadunukesel pandi münt suhu, sest arvati, et surnute riiki piirab allmaajõgi, millest paadimees hingi hõberaha eest üle viib. Aja jooksul tekkisid kreeklastel teist laadi ettekujutused, mis levisid müsteeriumidega (laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistustega). Müsteeriumidel võisid osaleda kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Vaid nemad teadsid, mis seal toimub ja varjasid kõike hoolikalt.
- 10 Puusärk plisseer. Pikkus 1,8m, 2,0m 2100.- kuni 2900.- Erimõõt 2,1m, 2,2m 2500.- kuni 3300.- Kirst valge plisseer. Pikkus 1,8m, 2,0m 2300.- kuni 3000.- Tsinkkirst 2,0m 9600.- Tsinkkirst 2,1m 12100.- Üürikirst (väljaspool krematooriumi) 1200.- EELARVE(keskmiselt) 40 000,00 EEK 11 Finantsid ja kus need tulevad? Kui ei ole kadunukesel lähedasi siis maksab riik tema matuste eest. Kui inimene elab kusagil vallas siis ta arvatavasti saab ka toetust matuste korraldamiseks. Aga kui kadunukesel on lähedasi kes maksavad siis nendeks on kas abikaasa, hõimlane, elukaaslane, suguvõsa või pereliikmed või toetavad kõik sugulased mingi summaga kadunukese omakesi kes tasusid matuse eest, kas ümbrikuga või kindlale matuse arvele. 12
annaabi.ee 
