Eesti looduslikud pühapaigad
On küll arheoloogiamälestised ning
kaevamisel leiaks kindlasti hulgaliselt informatsiooni ning esemeid, kuid mõnes
mõttes on see praegusel ajal ebaeetiline, kuna see traditsioon on liiga värske
ning taolised traditsioonid kestsid seal kauem.
Saatse kirik Setomaal – seal kasvas mänd, mille otsas olnud Püha Päätnits
Paraskeeva. Esialgne mänd raiuti küll maha, kuid praegu on seal lähedal juba uus
puu, mis on samuti püha.
Erinevuste põhjused:
1. Traditsiooni erinev kadumiskiirus – moderniseerumine algas hiljem kui mujal
Eestis, alles 20. sajandil.
2. Kultuuritausta ja –orientatsioonide erinevused – Õigeusu kirik on looduse
pühadust kirikliku pühadusega sidunud, kuid Läänekirik mujal Eestis tekitas neile
selge vahe.
3. Konfessionaalsus
Tsässon – kasutati surnute hoidmiseks
Pühapaik – seosed asustusmustriga ja koht sakraalmuististe
võrgustikus
Pühapaikade hierarhia – pühapaigad ei olnud kindlasti ühesuguse tähtsusega,