mõlemas suunas nihutada. Nihkeregister võimaldab kirjutada q i biti kohale qi + 1 biti väärtuse (nihe paremale) jne. Nihkeregistrit, millega saab nihutada mõlemas suunas nimetatakse reversiivseks. Isegi kõrgkeeles programmeerimisel kasutatakse nihet, sest see on masinalähedane ehk kiire ja sellel on praktiline väljund ehk nihe paremale tähendab arvu jagamist arvusüsteemi alusega ja nihutamist vasakule korrutamist arvusüsteemi alusega. Ringnihke puhul liigub kadumaminev järk teisele poole. Struktuurilt on nihkreregister järjestikku ühendatud trigerid, kus ühe väljund on ühendatud teise sisendiga. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Mälu on mõistlik koostada mitmest mäluplokist. See annab võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele võib soovi korral hankida lisa. Füüsiliselt on tegemist kahe mäluplokiga, aga tarkvara jaoks on tegemist tervikliku mäluga.
5. I = 0,5I ; U = U , kuna sekundaarmähis on kaks korda väiksema keerdude arvuga, siis F t R 2 max on ka toimiv vastupinge 2 korda väiksem. f = 100Hz. p Kui võrrelda kaht täisperioodalaldi lülitust, siis on veel mõningaid erinevusi: 1) Keskväljavõttega lülitusel jääb tarbijaga järjestikku 1 diood, sildlülitusel aga 2, järelikult on alalduslülituse kasutegur keskväljavõttega lülitusel parem, sest dioodide 27 pingelangust kadumaminev energia on väiksem. Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel. 2) Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem. 3.2.5. Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Praktikas töötab enamik alaldeid mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad kondensaatoreid
JOONIS 3.5. IF = 0,5It; UR = U2 max, kuna sekundaarmähis on kaks korda väiksema keerdude arvuga, siis on ka toimiv vastupinge 2 korda väiksem. fp = 100Hz. Kui võrrelda kaht täisperioodalaldi lülitust, siis on veel mõningaid erinevusi: 1) Keskväljavõttega lülitusel jääb tarbijaga järjestikku 1 diood, sildlülitusel aga 2, järelikult on alalduslülituse kasutegur keskväljavõttega lülitusel parem, sest dioodide pingelangust kadumaminev energia on väiksem. Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel. 2) Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. U Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem. 2 IVD VD 3.2.5. Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele t1 t2 t1 t2 t Praktikas töötab enamik alaldeid
annaabi.ee 
