päeval. Noored korraldasid selleks tihti kadripeo, milleks valmistati eraldi toite ja varuti õlut. Peole kutsuti ka neid kes ise kaasas polnud. LääneEestis enam kui mujal olid levinud kadripulmad, kus kaks seltsilist riietusid pruudiks ja peigmeheks. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud, igatahes aga andis see andide jagamise peole hoogu ja improviseerimisvõimalusi. Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaametid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid. Kadrikarnevale ja rongkäike on Eestis korraldatud 1950. aastatest peale. Koolides ja kultuurimajades organiseeritud kadrikarnevalidel on oluline parimate maskide valimine, võistlusmängud ja tantsud. Kadri karistab Pere, kes ei lasknud kadrisante tuppa pälvis sajatussõnad ja seda naljalt ei soovitud polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20.
Kadripulmad Eeskätt Lääne-Eestis, kuid ka mujal, koguneti samal või järgmisel õhtul kadripulmi pidama. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida. Kadripulmas valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud. Igatahes lisas see andide jagamise peole hoogu ja improviseerimisvõimalusi. Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaameteid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid. Kadrikarnevalid Karnevale korraldati eeskätt koolides,kus valiti välja parimad maskid,võisteldi, lauldi ja tantsiti. Mõnikord toimus linnas või kooli lähedal kadrirongkäik. Kadrikarnevale ja -pidusid peeti aga ka üliõpilasseltsides ja kogu viimase sajandi vältel töökohtades. Karnevalid on levinud vähemalt 1950. aastatest alates. Töökeelud Keelatud oli kõik villaga seotu
annaabi.ee 
