eksootilisi puuvilju. Moosi. Iluasjakesi. Raha hakati andma 20. sajandil. Kus käidi Käidi oma küla peredes ja naaberkülades. 20. sajandil hakati külastama kohvikuid ja restorane, seltsimaju,kauplusi.Nagu eespool öeldud,eelistatakse ka linnas liikuda oma kodu lähemas ümbruses. Kadripeod Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami,siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu,nagu see veel tänagi toimub Kihnu saarel ja mitmel pool mujal. Siis on peopaika juurde toodud õlut ja toitu ning kohale kutsutud pillimees (kui ta muidugi juba varem kaasas polnud). Kadripulmad Eeskätt Lääne-Eestis, kuid ka mujal, koguneti samal või järgmisel õhtul kadripulmi pidama. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida. Kadripulmas valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku
Paraadid olid 1.mail ja oktoobripühade ajal , kus pidi karjuma '' huraa ! '' . Jaanipäeval tuli kogu küla kokku või mindi teise küll . Igatahes toodi õlu mäe otsa ja naised tõid küpsetisi mäe otsa ja sinna tehti suur jaanituli . Samuti oli noorte jaoks suurem sündmus mardi- ja jaanituli . Seda valmistati ikka kaua ette , mitte nagu nüüd , et õhtul hakatakse alles riideid otsima . Ükskord tegi nende küla isegi näidendi . Käidi läbi mitu küla ja lõpuks tuldi kokku mardi- , kadripidu pidama . Seal söödi , joodi ja tantsiti , üldiselt oli see simmani moodi . Vanaema ajal enam simmaneid ei olnud , aga tema ema ajal olid simmaniv väga moes , tema ajal olid tavalised peod , kus olid tantsud muusika saatel , kus tantsisid tüdrukud üldjuhul üksida , sest poisid olid sellised arad ja ei tahtnud . Traditsioonidest oli see , et igal sünnipäeva hommikul lauldi sünnipäevalaps üles . Lemmik tähtpäevadeks olid siiski lemmikud , sest lastel olid rõõmuks kuuse
annaabi.ee 
