Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas
kirjutada alla baaside lepingule. Eesti riigi valitsus arvas naiivselt, et neutraliteedi välja kuulutades jäädakse
sõjast puutumata. Kuna sõda oli vältimatu ja sellest osa oleksime saanud me kindlalt, tulnuks eestlastel
valmistuda partisanisõjaks. Sõjaohtu tundes, oleks pidanud Eesti riik hakkama varustust sõja tarvis koguma
hakkama ja seda metsa peidikutesse peitma hakata. Samas sõjaväe juhatus oleks olnud hajutatud. Ennem oleks
vaja olnud vaid paari pommi Toompeale ja Kadriorru, et sõjavägi ilma juhatuseta jätta. Minu arvates ongi nii
väikese riigi nagu Eesti ainuke võimalus sõjategevuseks partisanisõda, mis võimaldab ka pärast riigi
okupeerimist võitlust jätkata.
Paljud eestlased läksid metsa pagendusse, sest ei soovitud nii venelaste kui ka sakslaste eest võidelda.
Metsavendi oli II maailmasõja ajal pea 30000, kes üritasid ka koostööd teha ühise vaenlase vastu. Tegemist oli
effektiivse sõdimisviisiga, millega venelased polnud harjunud
annaabi.ee 
