Eesti rahvamuusika
Siiski
olid olemas eestvedajad mardiisa või kadriema. Emaks võidi paluda vanemaid laulunaisi nende lauluoskuse pärast.
Sanditamislauludes kasutatakse vanemaid tavandilaulude rühmaviise, kuid küllalt sageli ka erilisi mardi- ja kadriviise, mis kuuluvad
regiviiside uuemasse kihistusse (vt p 7.2). Uuema viisi võtmine näitab hilisemat, tegelikult elavat traditsiooni, ajaga kaasa minekut.
Mardikombestik tundub mitme tunnuse poolest (viisid, maagiline otstarve) vanem, võrreldes kadrikombestikuga.
Lõuna-Eesti mardi- ja kadrilauludes järgneb igale reale lühike (nt katri) või pikk refrään (nt märti-santi). Uuemates regiviisides tuleb ette
veelgi pikemaid refrääne (nt kadri-kadri-kadri-katri jms).
Põhja-Eesti viisid on mitmekesisemad nii eri maakohtades kui ka laulutsükli eri osades. Sageli esitatakse tants laulutsükli muudest osadest
erineva viisiga . Põhja-Eesti uuemates sanditamislauludes on ka tantsulise iseloomuga kaherealisi viise.