sajatus, hüvastijaätulaul. Kadrilaulud H. Tampere järgi on refräänilised mardi ja kadriviisid levinud LõunaEestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminukualal (MuhuKodavere joonel) kasutati nii refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja LääneEestis on lauldud vähem, seda suurem on olnud aga improvisatsioonilise etenduse ja lõõpimise osakaal. Kadrilaulud on keskendunud loomaõnne tagamisele, enam päritakse seal ka naiste käsitööks vajaminevat. Kadriannid Varem anti kadridele enamasti ikka söögikraami: vorsti, käkki, ubeherneid, pähkleid, karaskeid, liha (eeskätt lambaliha), Mulgimaal kukkikanu. Mitmed neist toitudest kuuluvad rituaalsete roogade hulka, mida pakuti erijuhtudel. Näiteks olid oadherned seotud mitmel pool surnuvalvamise ja muude hingeüleminekuga seotud riitustega. Annetati ka villu, linu, villaseid esemeid. 20. sajandi keskpaigast on anded muutunud tublisti üksluisemaks. Kõige enam
tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi. Kadriannid Ikka on antud tulijaule igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu. Värskelt küpsetatud leiba või saia. Pähkleid. 20. sajandil muidugi kommi ja ka küpsiseid. Apelsine ja mandariine ning muid eksootilisi puuvilju. Moosi. Iluasjakesi. Raha hakati andma 20. sajandil. Kus käidi Käidi oma küla peredes ja naaberkülades. 20. sajandil hakati külastama kohvikuid ja restorane, seltsimaju,kauplusi
annaabi.ee 
