Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte
Nad
ronisid kastidest välja, sest nad tahtsid näha linna. Kui nukud vaateaknale ronisid, siis tuli
neid uudistama palju rahvast. Selle poe omanik elas sealsamas üle tee. Mehe naine nägi
aknast, et inimesed olid ümber akna. Mees jooksis kohe vaatama arvates, et äkki on poe
aken puruks löödud. Tegelikult inimesi huvitasid hoopis nukud. Mees imestas, et kuidas
need nukud siia olid saanud. Sest enne majas nad olid kadnuks jäänud, kui neid taheti kinni
võtta. Mehel oli hea meel, et nukud nüüd siin olid, sest ta lootis teenida nende pealt palju
raha. Ta pani nad kasti ja kappi kinni.
Järgmisel hommikul, kui mees poodi saabus, olid nukud taas vaateaknal. Mees ei
uskunud oma silmi. Samas oli tal väga hea meel, kui ta mõtles rahale, mida ta teenida lootis.
Poeomanik pani vaateaknale veel ühe nuku. See oli Metsavaim. Kui mees lahkus, juhatas
Metsavaim nukud poest välja