Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India
). Pealinn Hattusa asus praeguse
Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid
austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid
tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rauda ning valmistasid sellest relvi ja tööriistu.
13. saj. eKr. pidasid hetiidid ägedaid võitlusi Egiptuse riigiga, ent Kadezi lahingus (u. 1274 eKr.) õnnestus Ramses II
vägedel hetiite võita.
Umbes 1258 eKr. sõlmisid Ramses II ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu, mis on
tõenäoliselt ajaloo esimene tänapäevani säilinud rahulepe. Sellega jagati Lähis-Ida omavahel ära: Egiptusele jäi
Palestiina, hetiidid said enamuse Süüriast.
Enamlevinud teooria järgi oli Hetiidi riigi lõpu nn. mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste
Mükeene kultuur.
Foiniikia
annaabi.ee 
