Kas armastus võib tappa
teisele. Kadeduse ajendiks on hirm... Hirm kaotada seda, mis me arvame, et meil on. Inimene
kardab kaotada objekti, keda ta ihaldab. Armastad, siis pole objekti. On vaid tunded, mis on
suunatud teatud suunas. Teine inimene, keda armastada, on nagu konkreetne abivahend
millegi suurema suunas. Abivahend, mida austatakse ja usaldatakse, kuid mida ei hoita kinni.
'Armukadedusest' saakski umbes nii lahti, nagu seal lingis on öeldud: lase asjadel oma teed
minna. Lihtsalt ärme kadetseme seda, mida me arvame, et me oleme kaotamas. Ja me oleme
kindlasti ainukesed, kes selle kaotavad, seepärast peabki armastusest nii kramplikult kinni
hoidma. Et äkki teistel on ja ma olen ainuke imelik, kel pole. Mida valgem/puhtam on
armastus, seda kauem ta vastu peab pikkade vahemaade tagant. Mida rohkem on suhtes
füüsilise objekti iha, seda kiiremini armastus kaob. Suhtes ja armastuses on vaja füüsilist
kontakti, kuid see ei tohiks olla rajatud ihale