solvas venelasi'' on võrreldes teiste samal päeval ilmunud uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse kellegi edust või õnnest. Viimastele pannaks palju kadestavaid ning halvustavaid kommentaare. Artikklis `'Aivar Riisalu armus Missis Estoniasse'' kirjutatakse sellest, kuidas solist, riigi-ja ärimees Aivar Riisalu leidis kolm kuud tagasi armastuse. Igati rõõmus sündmust, kuid paljud kommenteerijad on vägagi negatiivselt häälestatud. Pauno kirjutab `' Mina olen armunud Ashlynn Brooke´i. Süldibändi võin teha, ilmselt suudaksin ka kodulaenu eest koha riigikokku osta, oo Aslynn, kus sa o´od
Mida rohkem ma jälgisin, seda huvitavam tundus mulle see, kuidas ka lihtrahva osatäitjateks olid väga oskuslikud näitlejad. Tõesti oli ainuüksi inimese näoilmest ning kehahoiakust kaugele aru saada, kes ta on, mida ta teeb ja miks ta seda teeb. Mingi aja pärast saabus lavale Carmen, kes oli teistest selgesti eristatav. Tumedajuukseline mustlanna, kes armastas inimeste tähelepanu ning ajas oma asja nii, et kõik tema tegevuse vastu huvi tundsid. Naised heitsid Carmeni poole kadestavaid pilke, kuna kõik mehed ihaldasid just tema armastust. Siin tuli Carmeni poolt mängituna hästi välja autori üks sõnumitest selles teoses: "Inimene ihaldab alati kättesaadamatut." Samal ajal kui mehed tema ümber tiirlesid oli üks mees kõigist eemal ning ei teinud Carmeni tegemistest eriti välja. Tema nimi oli Jose. Carmen märkas teda, ning viskas teda tähelepanu saamiseks lilleõiega. Sellest ajast alates oli Josel raskusi muule keskendumisega. Ta tähelepanu koondus tahest
annaabi.ee 
