Soome kirjanduse ajalugu
Itkejana võib vastavalt olukorrale esineda ema,
naine, tütar, õde jne. Surnud itkevad naispoolsed lähiomaksed, pulmades aga kuulub itkemine
mõrsjale ja tema emale. Itke esitati kirstu juures ja kalmistul. Itkudele on omased värsked
algriimid, lausete pikendamine äärmise võimaluseni , kordamine ja loetlemine ja omapärane
kujundikeel.
Loitsud
Esindavad maagiat, püüdeid asju üleloomulike abinõudega mõjutada, kui ratsionaalsed
vahendid on lõppenud. Raviti haigusi, tõrjuti kadestajate paha silma, aidati kaasa sünnitusele,
kindlustati jahiõnne, kaitsti karja kiskjate ja nälja eest. Loitsudes on nähtavad kirikuvannete ja
-õnnistuste struktuurimudelid; abi ja jõudu paludes pöörduti lisaks Väinämöisele ja
Lemminkäisele katoliku pühakute, Jeesuse ja ennekõike emakese Neitsi Maarja poole.
Tähelepanuväärsed on nö sünnitusloitsud, selgitades nt raua, tule, pakase, ussi, karu, hundi