peetava võitluse tulemuse vahel.Püstitati uued ideaalid-vabadus,võrdlus,vendlus.Levisid Eur.sse.Võideldi feod.korra vastu.Isel. ühiskonna kriitiline ja võitleja hoial(e. romantism+kriitiline realism). Iseloomustus. Keerukas ja mitmepalgeline nähtus.Muusikas on karakterite, meeleolude ja koloriid kontrastid (nt.kaunis on rõhutatult ilus).Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilisus:Teosele antud sisuseletus,mis oli omane ka instr.muusikale. Lemmikzanrid: Soololaul, tantsuzanris miniatuurid,poeem ja sümfooniline poeem,oope ja ballett. Poeem-1osaline unistav või ülevalt poeetiline instr.teos.Sümf. poeem-sümf.orkestrile kirjutatud poeem. Suur ooper-kujunes Pr.maal,nimekaim meister Giacomo Meyerbeer.Ajaloolise ainestikuga
intuitsioon. Armuunelmad, kire ülistamine ning ka õnnetu armastus on romantilise kunsti meelisteemad. 9. Romantilisele kunstile on omased karakterite, meeleolude ja koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10. Muusika on kõikidest kunstidest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Seepärast seadsid romantikud muusika aukohale. 11. Lõputu meloodia on väljendusrikkuse ja avara hinguse taotlus. Nii nimetati viisi, kus harjumuspärast kadentsi ei ilmunud kaua aega. 12. Vabas vormis muusikateosel puudus tihti vormiskeem ja muusikaliste mõtete kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatu jutustuse ilme, mis on omane romaanile. 13. Programmimuusika oli sageli väga üksikajalik või seotud kirjandusteostega mille järgi oli kuulajail muusikateoses väljenduv sisu juba ette teada. 14. Romantismiaja heliloojate lemmikzanrid olid poeem, ballett,
l peetava võitluse tulemuse vahel.Püstitati uued ideaalid-vabadus,võrdlus,vendlus.Levisid Eur.sse.Võideldi feod.korra vastu.Isel. ühiskonna kriitiline ja võitleja hoial(e. romantism+kriitiline realism). Iseloomustus. Keerukas ja mitmepalgeline nähtus.Muusikas on karakterite, meeleolude ja koloriid kontrastid (nt.kaunis on rõhutatult ilus) .Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilise muusika(e mõte e sisu) seda väljendat i sõnadega.Kui tegemist oli instrumentaalse teosega, siis pandi pealkiri heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Moto e idee Poeem-üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. Sümf.poeem-sümf.orkestrile kirjutatud poeem Suur ooper- kujunes Pr.maal,nimekaim meister
Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja orkestrile, mis on kolmeosaline (kiire- aeglane-kiire) .Sonaadivormis I osa algab ekspositsiooniga orkestri esituses ning seejärel kordab solist koos orkestriga sama. Töötluses arendatakse solisti ja orkestri dialoogi. Vahetult enne I osa lõppu antakse solistile võumalus näidata oma tehnilist meisterlikkust soololõigus ehk kadentsis. Varaseimas kontserdites improviseeris solist kadentsi, nüüd see aga kirjutatakse ete. Peale soololõiku saab I osa lõppsõna orkester. Kadents võib olla ka viimase osa lõpu eel. Solistipartii on kontserdis enamasti virtuooslik ning nõuab esitajalt väga häid oskusi. Kontserte on loodud kõikvõimalikele pillile. Vastavalt soolopillile nimetatakse teost. J. F. Haydn, W.A. Mozart, F. Chopin, F, Liszt, H, Eller, R. Tobias Concerto grosso 17-18 sajandil ehk barokkajastul oli see levinud kontserdiliigiks. Concerto grosso ehk it.k
annaabi.ee 
