„Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis „Libahunt“
Isegi perenaine ja
peremees, kes on ju tegelikult Tiina kasuvanemad, tolle üles kasvatanud ei soosi Tiinat ning
on Marguse peale vihased, et too Mari asemel Tiinat kätte üritab saada. ,,No mis see nüüd
olgu!" (lk 37) kostab perenaine pahaselt Margusele. Margus ei hooli aga ei millestki muust
kui Tiinast. Lõpuks õnnestub tal Tiina kätte saada ning Mari jääb seega Märdiga ning mäng
saab lõpu. Mari on meeletult vihane Tiina peale, et too Marguse valituks sai. Suur
kadedusevimm valitseb Mari sees, nii suur, et ta seda sees ei suuda hoida ning Tiinale vihaselt
,,Libahunt" kähistab. (lk 38) Siin võtabki aset kolmas väljatõukamine kolmandas vaatuses.
Inimestes võtab sisimas võimust karjainstinkt ning mängijate ümber hakkavad kõik samuti
,,Libahunt" ütlema ning paari hetkega on terve atmosfäär täidetud vihaga Tiina vastu. Selleks
et muuta Tiina olukorda veel drastilisemaks, on Kitzberg lisanud, et Tiina on nüüd keskele