Retsensioon raamatule „Juudid, leedulased ja holokaust“
Raamatu kasuks räägib juba tema esimene peatükk, mis sisaldab juutide ja leedulaste suhteid juba
alates 19. sajandi lõpust, juutide rolli Leedus, neisse suhtumise kujunemist ja muud nendega
seonduvat. Tegu pole lihtsa lühikirjeldusega, vaid põhjaliku ja laiahaardelise käsitlusega, mis pakub
sujuva ülevaate ning näitab avalikkusele vähem teada olevaid probleemegi. Eidintas on kirjeldanud
kahe rahvuse vahelisi dialooge kui ei midagi halba ennustavaid, ent ometi raius suhetesse mõrasid
kadedusekirves, mida hoidis jõukama leedulase käsi, kellele oli vastumeelne näha end
majanduslikult hästi kindlustanud juute osavalt oma äri ajamas. Kõneldakse kahe erineva rahvuse
etnilise enesemääramise, klassi ja usu rollist nende omavahelises suhtluses. Näitena võiks tuua
maainimese kujutluspildi juudist, milleks on tulnukas, võhivõõras, sest too erines kõige rohkem
leedulasest võrreldes teiste rahvus- ja usugrupi liikmetega2.