Keskaeg 5 -16 saj
HARIDUS JA ÜLIKOOLID
Varakeskajal jagasid haridust peamiselt kloostrid, mis tavaliselt asusid
maapiirkondades. Igas kloostris oli kool, kus õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja
ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed)
Euroopa kristianiseerimise ajal olid kloostrid vaimulike ettevalmisttamise kohaks.
12.saj läks hariduses juhtpositsioon kiiresti kasvavate linnade kätte. Linnades asusid
toomkoolid (kadedraalkoolid) (Eestisse loodi 1319 esimene), kus õpetati tulevasi
vaimulikke. Eraalgatuse või rae ülesandel loodi juba ka grammatikakoole või
linnakoole, mis andsid haaridust kaupmeeste ja käsitööliste lastele.
Linnades sündisid keskajal ka uut tüüpi haridusasutused- ülikoolid. Ülikoolid rajati
käsitööliste korporatsioonide eeskujul. Universitas- tsunft ühendas kõiki sama linna
üliõpilasi ja õppejõude