"kadedaile" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ta armas vend Jehan, see hellitatud poiss, tuli kord ta ukse taha, koputas, vandus, mangus, nimetas kümme korda oma nime. Kuid Claude ei avanud ust. Terved päevad läbi seisis ta akna juures, nägu vastu ruutu. Siit kloostri aknast nägi ta Esmeralda kambrikest. 370 Vahel nägi ta teda ennastki kitsega, vahel ka Quasimodoga. Ta pani tähele inetu kurdi hoolitsust, ta kuulekust, ta viisakat ja alandlikku käitumist mustlastüd-ruku suhtes. Claude'il oli hea mälu, mälu aga on armu-kadedaile piinaks; nii tuli talle meelde, kuidas kellalööja ühel õhtul imeliku pilguga tantsijannat vaatas. Ta küsis eneselt, mis sundis Quasimodot tütarlast päästma. Ta oli tunnistajaks paljudele väikestele stseenidele mustlastüdruku ja kurdi vahel ja nende liigutused paistsid talle kaugusest ja ta kire prisma läbi vaadatuna väga õrnad olevat. Ta vaatas umbusaldusega naiste tujudele. Nüüd tundis ta hämaralt, kuidas tas