Pronksiaeg
Asustusest pronksi- ja eelrooma rauaaegses Eestis annavad tunnistust peamiselt kivikalmed,
kuna avaasulaid kaevatud ei ole. Arvatakse, et ainult eliit või vähemalt maaomanikud maeti
kivikalmetesse, samas kui osa inimesi, need, kes olid sõltuvuses kellestki teisest, maeti
kusagile mujale.
Asustusarheoloogias kasutatakse Põhjamaades ning ka Eestis laialdaselt 17. sajandist pärit
nn kadastriplaane, mis tavaliselt on mõõdus 1:9500/9000. Rootsi inimgeograaf Sven-Olaf
Lindquist on näidanud, et 17. sajandi kaartidel ning sageli ka veel tänapäevasel
kultuurmaastikul keskset asukohta omav asustusüksus on olnud keskseks asustusüksuseks
kogu rauaaja ning tõenäoliselt juba ka pronksiaja vältel. Ojamaal on asustus paiknenud samal
kohal alates hiljemalt 6. sajandist, parema põllumaaga aladel alates pronksiajast. Selline
annaabi.ee 
