VARAUUSAEG
Aadlikud
suunati ohvitseridena sundteenistusse. Kuningas ise riietus mundrisse ja kontrollis alatasa sõdurite
väljaõpet. Mitte asjatult ei nimetatud Friedrich Wilhelmit ,,sõdurkuningaks" (Soldatenkönig): tema
valitsusaja lõpuks oli Preisimaa armees 80 tuhat meest, mis moodustas 5% elanikkonnast ning ületas
Euroopa sõjaväe ja elanikkonna tavapärase suhtarvu (1%) viiekordselt. Ka kurikuulus preisi kord ja
distsipliin, rivisamm aga ka kadalipukaristus on pärit Friedrich Wilhelm I ajast. Omaette
vaatamisväärsus oli kuninga kaardivägi, mis koosnes üle kogu Euroopa värvatud eriti pikakasvulistest
meestest.
Loonud Preisimaa hiigelarmee, ei osalenud kuningas ometigi üheski vallutussõjas. Siingi oli
põhjuseks Friedrich Wilhelmi kasinus ja kokkuhoidlikkus: vallutussõjad nõudnuks suuri kulutusi nii
rahas kui elavjõus.
Kõrvuti Preisimaa armeega arendas Friedrich Wilhelm välja ka Preisi bürokraatiasüsteemi, mille