Ärkamisaja mõiste ja juhtfiguurid
Rahvuslik emantsipeerumine nii 19. sajandi teisel poolel kui ka 20. sajandi algul võis niisamuti olla ka
arrogantne oma tegelike juurte suhtes. Laulupidude ellukutsuja, eesti ajakirjanduse loojaid Johann Voldemar
Jannsen alavääristas näiteks aastatuhandete pikkust eesti regilaulutraditsiooni, mille kõiki väärtusi ta
saksameelse poolharitlasena mõista ei suutnud. Selle asemel läksid talle palju rohkem korda lääged
seltskonnalaulud ja kiriklik lauluraamatu repertuaar.
Selline kadaklik võõraiha pole tundmatu ka kaasaegses eesti kultuuris. Ka Jakob Hurt, kelle hariduslik horisont
oli Jannseni omast palju avaram, käsitles eesti rahvaluulet ennekõike kui arhailist, meelelahutuslikku või
muinasjutulist fenomeni. Just Hurda initsiatiivil sai 1888. aastal alguse eesti pärimuse üldine kogumine. Ja kuigi
Hurt oli teadusmehena igati asjatundlik kogutud materjali olemuse suhtes, oli tema nägemus folkloorist pigem
minevikku kui tulevikku vaatav.
3. Ajalooline tähtsus