Saaremaa maastik
Kunagised lootammikud ja tamme-männi segametsad olid madalat kasvu, hõredad ja
valgusküllased. Tammede ja mändide all kasvas palju põõsaid: sarapuu, viirpuud, kontpuu,
kibuvitsad jt. Ka kadakale jagus sellises loometsas piisavalt valgust ja soojust.
Karjakasvatuse alguspäevadel liikusid loomad neis hõredates metsades vabalt, järk-järgult
võeti maha puid. Kariloomad sõid ja tallasid ära puude järelkasvu, nii et pikapeale taandus
mets rohumaa ees.
Osal kadakastest karjamaadest on siiski teine saamislugu: need on kujunenud hüljatud
paepealsetele alepõldudele.
Kadaka perekond koondab umbes 70 liiki, peale selle varieteedid ja vormid. Meie kadakas
harilik kadakas, ladinakeelse nimetusega Juniperus communis, on terves maailmas üks laiema
loodusliku levilaga puuliike üldse. Ta kasvab nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Kadakad
võivad sirguda kuni 12 meetri kõrgusteks puudeks, enamasti on nad siiski
kolmeneljameetrised põõsad.