HARILIK KADAKAS
viljastumist rohelised marikäbid. Teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult
valminuna peaaegu mustaks. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9 mm.
Viljaliha on pruunikasroheline ja sisaldab 1-3 kõva kestaga seemet. Seemne mass on 17–18
mg.
Viljakandvus on suurem kui puud kasvavad täisvalguses.
2
Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise sarnasuse
tõttu kadakamarjadeks.
LEVIK JA KASVUKOHAD
Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas
kuni steppideni,idaskuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja
Islandil. Lõuna suunas ulatub levila Pakistani ja Nepaalini, Põhja-Ameerikas 30°
põhjalaiuseni.
Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, loopealsetel,
nõmmedel, soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud
annaabi.ee 
