"kadakakarjamaad" - 1 õppematerjal

Taimekasvatus

Gleist tekib mulda vettpidav ja õhu liikumist takistav mulla kiht. 4)Kamar- karbonaatmullad Kamar-karbonaatmullad on kõrge karbonaatsusega, muldade areng vältab veel pinnakihtide karbonaatidest leostumise staadiumis. Alltüübid. a) huumuskarbonaadid e. rendsiina ­ kujunevad välja kamardumis protsessina, Põhja ­ ja Lääne ­Eesti aladel, kus pindmise huumuskihi paksus võib olla mõni cm-20cm, selle all lubjakivi või dolomiit. Looduses kadakakarjamaad. Huumus 4-8%, pH 5,5-8, N0,2- 0,3%, P ja K üle 10 mg/100g mullas. Need mullad on parandamatud, kasutatakse looduslike karjamaadena. b) tüüpilised kamar-karbonaatmullad ( K', K'', K'''...K''''') ­ levinud Põhja ­ ja Lääne ­Eestis. Mulla profiil: künnikiht, sisseuhte kiht ja lähtekivim. pH 5-9, P ja K 8-20mg, huumus 3-8%. Eesti kõige viljakamad c) leostunud kamar-karbonaatmullad (Ko) ­ levivad Kesk ­ Eestis. Leostumis protsessi