HARILIK KADAKAS
nõmmedel, soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud
paesed loomullad, happelised liivmullad.
Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja katab
kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku vahelt õieti
valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed. Et selle juhtumist
takistada, korraldab näiteks Eesti Looduse Fond igaastaselt läänerannikul ja saartel
kadakaharvendustalguid.
Kadakal eristatakse nelja alamliiki.
Eestis on levinud kadaka tavaline alamliik Juniperus communis communis.
3
Alpikadakas (Juniperus communis alpina) kasvab Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas,
Gröönimaal, Euroopas ja Aasias.
Mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning tundras kasvab tavaliselt hariliku
kadaka teisend mägikadakas (Juniperus communis montana). See kasvab kuni 20 cm