EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE
Eesti hobusel on iidne põlvnemine, kuid andmed hobuse põlvnemise kohta otseselt puuduvad.
Ta kuulub põhja metshobuste rühma. Eesti hobune on loomu poolest vähenõudlik, vastupidav
ja lisaks on ta kasvult väike. Oma osa on antud iseloomujoontes kehvadel söötmis- ja
pidamistingimustel ning karmil looduslikul valikul. Hobust hinnatakse eelkõige tema
välimiku põhjal. Tal on küllaltki väike, lai ja sügav pea. Kael on lai paks, rind lai ja laudjas
munajas. Jalad on tal tugevad ja kabjaserv vastupidav. Ta on elava temperamendiga ja hea
iseloomuga. Puuduseks on vahest esinev nõgus selg ja ebakorrektne seis. Antud hobused on
üldiselt vilkad, vähenõudlikud ja küllaltki vastupidavad. Samuti on nad energilised, hea
liikumisega, stabiilsed ja kergesti alluvad. Värvuselt on eesti hobused enamasti kõrvid,
raudjad ja mustad, leidub ka kollaseid, võike, halle ja hiirjaid. Eesti hobusel on ülesandeks