A.dumas Kolm musketäri terve raamat
verele ja pigistasid kõigest jõust mõõgapidemeid. Nagu ütlesime, kuuldi eestoas, kui
kutsuti Athost, Porthost ja Aramist, kusjuures de Treville'i hääletoonist võis aimata, et ta
oli maruvihane. Kümme seinavaiba juurde kallutatud uudishimulikku pead kahvatasid
vihast, sest nende vastu ust surutud kõrvad ei kaotanud silpigi sellest, mis kõneldi, ja
nende suud kordasid järk-järgult kapteni solvavaid sõnu kõigile eestoas viibijaile. Ühe
hetke jooksul lõi kihama kogu maja -- kabinetiuksest kuni tänavaukseni.
«Noh, küll on lugu! Kuninglikud musketärid lasevad
36
ennast areteerida härra kardinali kaardiväelastel!» jätkas de Treville, sõnu ükshaaval
hakkides ja neid otsekui pistodaga kuulajate rinda torgates, sest südamepõhjas oli ta
niisama vihane kui tema sõduridki. «Kuulmatu! Tema Eminentsi kuus kaardiväelast
areteerivad kuus Tema Majesteedi musketäri! Tuhat ja tuline! Ma olen otsustanud. Ma