Jules Verne biograafia
kirjandusteaduse mõõdupuu järgi. Juhid ja eestvedajad on tal ülimalt vaprad, ülimalt
haritud ja enamasti ka suured patrioodid (või demokraadid). Nende lähimad abilised,
nii-öelda teine sort kangelasi, on juhtidele ülimalt andunud, nupukad ja teovõimelised.
Kõik ülejäänud on enamasti eelmiste vaenlased või pahasoovijad, neid ootab
häbiväärne hukk. Enamasti satub Verne'i teostes elukeerisesse ka mõni
kabinetiteadlane, pigem püknik kui atleet ihult ja hingelt, aga kui selline mees oma
suu lahti teeb, siis voolab sealt lõpmatu voona maailmateaduse kõrgtaset. Kõigist
neist aspektidest vaadatult on Jules Verne suurepärane paroodiate objekt.
Vabadusvõitluse ja revolutsiooni paatos kõlab ka paljudes Verne'i hilisemates
teostes, nagu näiteks Kreeka vabadusvõitlust käsitlev romaan "Saarestik tules" ("L?
archipel en feu", 1984) ja ungari revolutsionääri elu kujutav "Mathias Sandorf"
(1885)