Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu praktikas
Sellist
kaalutlemist võib nimetada otsustusdiskretsiooniks.
Näide 1
Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik kaalutleb, kas järelevalves tuvastatud puudused ja muud
asjaolud on piisavalt kaalukad selleks, et alustada haldussunnimenetlust näiteks teha
ettekirjutus , või ehk piisab olukorra lahendamiseks üksnes mitteametliku suulise hoiatuse
tegemisest.
Näide 2
Vabariigi Valitsus arutab kabinetiistungil, kas premeerida rahvusvahelistel tiitlivõistlustel
osalenud sportlasi. Kui esimeses astmes on jõutud otsusele, et haldus peab tegutsema, järgneb
teine aste: haldusorgan kaalutleb, millist seadusliku volituse piiresse jäävat abinõurakendada ja
kuidas seda teha. Sellist kaalutlemist võib pidada valikudiskretsiooniks.
9
2.4. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine