Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu-referaat
Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude
teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda. 1674. aastast pärinevad teated
kiriku restaureerimisest.
Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal (juulis 1702), pärast
Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli
tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline
kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada.
Väiksemat Issanda Ihu kabelkirikut kasutati 1740. aastani, mil välk selle
põlema süütas, kirik jäigi taastamata.
Issanda Ihu kiriku varemed
Autor: Villu Männik
Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut
ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka
puidust torn.
Arhitektuuriliselt oli Helme kirik kodakirik. (Kodakiriku kesklööv on
külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas ei ole aknaid. Suur osa Eesti
maakirikutest on just seda tüüpi