Fašistlike ideoloogiate üldpõhimõtted
sunnitud viljelema parlamendivälist poliitikat. Ühtlasi tingis see neid
valima tunduvalt radikaalsemaid
tegutsemisvorme kui vanad erakonnad, sest vaid nii oli fasistidel võimalik
kõigutada seismajäänud parlamentarismi alustalasid ning loksutada
konnatiigistuma kippuvat poliitmaastikku.
Samuti on ebaedu põhjustena nimetatud vähemasti B.F.U. tugevat
(alam)keskklassi imagot - töölisklassi esindajaid ei suudetud liikumisse
märkimisväärsel hulgal kaasa haarata.
Lõpliku kabelimatsuna mõjus Teise maailmasõja puhkemine, mis paigutas
fasistlikud või fasismile kalduvad poliitikud automaatselt lindpriide ehk
riigivaenlaste hulka.
Kasutatud kirjandus
J. Stevenson, C. Cook, Britain in the Depression: Society and Politics,
1929-1939, 1994.
M. Hagopian, Reziimid, liikumised, ideoloogiad. Võrdlev sissejuhatus
poliitikateadusse, Tallinn 1993.
N. Branson, M. Heinemann, Britain in the Nineteen Thirties, 1971.
R
annaabi.ee 
