Jüri Vilms
Meie valime jälle uued mehed, valime niikaua, kui
viimaks mõte võidab.'' Ning veel enam, samal ajal julges ta arvustada tollal kehtinud sõjaseadust,
kirjutades: ''Sõjaseadus rõhub kui lasu kõigi meie rahva avalikkude ettevõminste kui ka sisemise elu
pääl. Rahva edenemine kipub vägisi kängu jääma.''
Demokraatliku mõtte ja sotsialistliku õpetuse levitamine neil reaktsiooniaastail ei olnud kerge,
kuid Vilms leidis väljapääsuteid. Vilms kõneles, töölised istusid kabelaudade taga või jälle käisid tema
pool saksa keele tunnis, kõigil ees saksakeelsed raamatud, kuid Vilms kõneles saksa keele asemel
hoopis tsaarivõimukukutamisest. Üks naiskaasnoor, kes käinud vaid korra sellisel koosolekul, ütleb, et
tekkinud hirmuvärinad, kui Vilms kõnelenud Eesti töötava rahva võõraste võimumeeste alt
vabastamisest, tsaari troonilt tõukamisest ja revolutsioonist.
Kuigi Vilms vabastati vanglast, jäeti ta politsei valve alla ja 190. a. suvel pidi ta põgenema