sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest.
.................... 12 2 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Määrasime puidu tihedust, veesisaldust, survetugevust pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KASUTATUD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli puit, mille vaigusisaldus on suur. 3. KASUTATUD VAHENDID • Nihik – puidutüki kabariitide mõõtmiseks. • Digitaalne kaal – puidutüki massi määramiseks, täpsusega 0,01 g. • Hüdrauliline press 4. KATSE METOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Tiheduse leidmiseks, alustati proovikehade kabariitmõõtmete määramisega. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Seejärel kaaluti kehad. Järgnevalt arvutati kehade tihedused kasutades valemit 1. Saadud tihedus tuleb arvutada ümber
Tagavaraajmit ei nõuta eraldi juhitavate roolimasinate mitme rooliseadmega laevadel. Hüdraulilise rooliseadme põhiosad on: · pump (pumbad 2 tk), · torustik, · armatuur, · juhtorganid, · Hüdrauliline pöördtiivik roolimasin on otse ühendatud ballerile Elektrohüdrauliline pöördtiivik roolimasin koosneb kahest rootorist ja staatorist. Rootor on kinnitatud otse ballerile. Roolimasina rootoril on suurema pöördemomendi andmiseks väiksemate kabariitide juures kolm rootorilaba, millede vaheline nurk on 120 . Rootorilabad on tihendatud vastu roolimasina korpust sisemiste tihenditega . Rootorilabade ja staatorilabade (2) vahele pumbatakse läbi kahe lukkklapi hüdraulikaõli. Läbi rootori on puuritud 2 kanalit, milledest kumbki toimib vastavalt pööramissuunale äravoolukanalina ja pealevoolokanalina. Kanalid, mis juhivad õli ka Laevamehaanika kateeder EESTI MEREAKADEEMIA
annaabi.ee 
