On loonud nt ooperi ja samanimelise sümfoonia "Maalikunstnik Mathis" (saksa renessansskunstnikust Matthias Grünewaldist); palju kammermuusikat, sh 6 keelpillikvartetti. Orkestrile veel: sümfooniad "Metamorfoosid C. M. Weberi teemadel" ja "Pittsburgh". Neoklassitsism Prantsusmaal Üheks ideoloogiks kirjanik ja filmilooja Jean Cocteau (vt ka Stravinski konspekti). Mõju ka vanema põlve heliloojalt Erik Satie'lt (tema muusikas dzässi, aga ka Pariisi kabareemuusika elemendid). Tähtis heliloojate rühmitus "Kuuik" ehk "Les Six" [le sis]: Arthur Honegger lavaline oratoorium "Kuningas Taavet"; 5 sümfooniat; efektne orkestriteos "Pacific 231", mis kujutab sõitvat auruvedurit. Darius Milhaud tugevalt dzässilik helikeel, meloodilisus, polütonaalsus; loonud ka oopereid. Francis Poulenc viljakas koorimuusika ja instr.kammermuusika looja. + Germaine Tailleferre, Georges Auric, Louis Durey.
Teda peetakse 1920.-te kõige andekamaks Saksa heliloojaks. 12 (Artikkel ekspressist) 16.05.2002 1920. aastatel oli ta Saksa Uue muusika tulevikulootus number üks. Weilli muusika juurdus Saksa hilisromantismis (R. Strauss, Mahler) ja kulges sealt ekspressionismi suunas. Kuid ta oli tüdinenud ekspressionistlikest äärmustest. Weilli hakkas köitma iroonia, grotesk, klassikaline selgus, kabareemuusika (Zeitoperi tunnused). Kõige tähtsam Berliinis on Weilli jaoks see, et ta avastas enda jaoks teatri. (Weilli sidus koostöö ka Max Reinhardtiga) Eriliselt vaimustus Weill Gershwinist. Tal on mõned kuulsad palad: • „Mack the Knife“ • „September Song“ • „Alabama Song“ (Ajastu)ooper „Tsaar laseb end fotografeerida“ EE 1928 (Pappel ütles 1927), Leipzig Tsaarile plaanitakse korraldada atentaati. Kaunis daam võrgutab tsaari ja märguandeks