Uus ideoloogia, kui see osutub populaarseks, võib tuua ühiskonda mitmeid religioosseid, rahvuslikke, poliitilisi ja majanduslikke muudatusi. 14. sajandil hakati enam rääkima teaduse olulisusest inimteadvuses ning majanduses. Ainuõiged usulised väljavaated hakkasid asenduma teaduslike hüpoteeside ja avastustega, mis leidis rohkelt kasutamist meretrantspordi majandamisel, astronoomias, arhitektuuris jne. Inimesed ning riik ei teeninud enam kiriku huve, vaid keskenduti kabanduse, kaubaveo arendamisele, seaduste ning kiriku reformeerimisele. Taoline mentaliteet oli murranguline, seda ilmestasid kokkupõrked teisitimõtlejate ning katoliku kiriku vahel, püüd kaotada indulgentside müümine või kaubandusele tuginev majanduslik tõus. Humanism või inimlikkus, mis allub psühholoogilistele isikuomadustele meelekindlus, iseseisvus, omakasupüüdlikkus, ärgitab inimest millegi uue loomisele (või hävitamisele),
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik
annaabi.ee 
