Renesanss ja Leonardo da Vinci referaat
14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-
Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on
renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isik-
suse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi.
Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus
sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, kaautoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest.
Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst.
Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti,
kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taas-
sünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana
meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama
keskajaks.
annaabi.ee 
