Ida-Virumaa rahvakultuur
pidanud olema hoolas, et preesi musta ette ei unusta.
Pükse tehti suveke linasest või takusest, talveks villasest riidest. Eriti pidulikud olid
nahkpüksid. neid loeti jõukuse tunnuseks. Juba 17.sajandist on andmeid, et Virumaa
talumehed lasknud linnas põkste jaoks kitsenahku seemisparki parkida.
Tõenäoliselt koos nahkpõkstega on Eestis levinud uuemad. 17. ja 18.saj. moerõivastuse
eeskujusid järgivad põlvpüksimoed koos nimetusega põksid (alamsaksa Bühen ) varasemate
pikkade kaatsade, kaltsade asemele. Siiski ei saanud Alutagusel nahkpüksid ega
põlvpüksimood päris üldiseks. Lisakus ja Vaivaras kandsid mehed kuni linnamoele
üleminekuni pikki, ülaääre palistusest läbipoetatud nööriga ülevalhoitavaid või
värvelkinnisega pükse.
7
Vatt, lühike kuub, kampsun, seesidega kampsun ulatus poole puusani. See õmmeldi, samuti
kui püksid, suveks valgest linasest, talveks aga enamasti potisinisest villasest riidest.