Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.
läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine
valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed.
Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraažakende peaülesanne mitte kirikute
kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti
värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks.
Gooti kaatedraalide siustuse tähtsaks koostisosaks oli ka puidust kappaltar, mis suurtes katedraalides
tõusis idaseina kõrguseks; altarid paiknesid ka kabelites.
Ilmalike ehitiste sisekujundus ei olnud nii pidulik ja värvirohke nagu sakraalehitistel. Ühiskondlikel
ehitistel (raekojad, tsunfti- ja gildihooned) kujundati pearuum võlvitud sammassaalina; elamud olid
diele-dornse tüüpi tänavapoolse suure pearuumi (diele) ja hüpokaustiliselt köetava tagaruumiga
(dornse)