Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.
oma kaasvestlejatel endale ettekujutada koobast, kus istuvad selliselt aheldatud inimesed, et nad
on sunnitud vaatama koopa tagaseina poole ilma võimaluseta pead keerata ja pilku selja taha
heita. Aheldatute selja taga asub lõke, mis valgustab koobast. Lõkke ja aheldatute vahel on aga
sirm, mille kohal liigutatakse erinevaid asju, nii et tagant langev valgus jätab liigutatavatest
asjadest koopa seinale varjud. Sokrates küsib nüüd kaasvestlejatelt, kas ei pea need koopas-
viibijad paratamatult pidama varje tegelikkuseks, kui nad on kogu oma elu olnud sel viisil
aheldatud. Ja kaasvestlejad nõustuvad temaga – on tõepoolest loomulik, et niisuguste aheldatute
jaoks saavad varjud koopa seinal tegelikkuseks endaks.
Varjud koopa seinal sümboliseerivad antud juhul meeltega tajutava maailma nähtusi. Platoni
kujund annab väga hästi edasi seda, kuidas tema kujutab ette nähtuste ontoloogilist staatust. Nii
annaabi.ee 
