Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest
Aretajaid kurvastab see, et on palju niinimetatud segajaid, kes ei
innusta kasvatajad tööle, vaid pigem hirmutavad. Ning et kasvatajatel endil peab olema oma
nägemus, millist Tori hobust tahetakse, mitte ametnikul, kes tihtipeale teeb otsuse oma
arvamust mööda. See on aretajatele väsitav ja hirmutav, kui liiga ära kasutatakse seaduse
võimu. Ametnikud peaksid pigem soovituslik ja nõuandja pool olema. Selline üleolev olek
on pannud paljusid kahtlema ja kõhklema, kuid kuni on need kaasvatajad, kes praegu
aretavad õiget tori hobust, ei kao ta ja teda hinnatakse ka tulevikus sama palju kui praegu.
3. EESTI RASKEVEOHOBUNE
Eesti raskeveohobused on rahuliku temperamendiga ja healoomulised. Eesti raskeveohobune
on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline
hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike
hobuste ristamise teel. [2]